Bálvaluseavttut

VÁLDOGEAHČADEAPMI

Forest Kids Norway doaimmaha dán neahttasiiddu. Olles siiddus čujuhit tearpmat “mii”, “mii” ja “min” Forest Kids Norway:ii. Forest Kids Norway fállá dán neahttasiiddu, earret eará buot dieđuid, reaidduid ja bálvalusaid mat gávdnojit dán siiddus dutnje, geavaheaddjái, dan eavttuin ahte don dohkkehat buot eavttuid, njuolggadusaid ja dieđáhusaid mat leat dás namuhuvvon.

Go galledat min siiddu ja/dahje oastát juoidá mis, de leat mielde min “bálvalusas.” Don dohkkehat ahte leat geatnegahtton čuovvovaš eavttuide (“Bálvaluseavttut,” “Eavttut”), earret eará daid lassi eavttuide ja njuolggadusaide maidda dás čujuhuvvo ja/dahje mat leat gávdnamis hyperliŋkka bokte. Dát bálvaluseavttut gustojit buot siidduid geavaheddjiide, earret eará geavaheddjiide geat leat neahttasiiddut, vuovdit, kundarat, gávppašeaddjit ja/dahje sisdoaluid bidjan.

Loga dárkilit dáid geavahannjuolggadusaid ovdal go beasat sisa dahje geavahat min neahttasiiddu. Go beasat sisa dahje geavahat muhtun oasi siiddus, de dohkkehat ahte leat geatnegahtton dáid bálvaluseavttuide. Jus it dohkket dán šiehtadusa eavttuid ja njuolggadusaid, de it oaččo geavahit neahttasiidduid dahje geavahit makkárge bálvalusaid. Jus dát bálvaluseavttut rehkenastojuvvojit fálaldahkan, de dohkkeheapmi lea erenoamážit ráddjejuvvon dáid bálvaluseavttuide.

Ođđa doaimmat dahje reaiddut mat leat lasihuvvon dálá gávppiide, galget maiddái čuovvut bálvaluseavttuid. Dán siiddus sáhtát goas beare geahččat bálvaluseavttuid ođđaseamos veršuvnna. Mii várret vuoigatvuođa ođasmahttit, rievdadit dahje ovttastahttit makkárge oasi dáin bálvaluseavttuin go bidjat ođasmahttimiid ja/dahje rievdadusaid min neahttasiidduide. Lea du ovddasvástádus dárkkistit dán siiddu áigeguovdilis rievdadusaid ektui. Jus joatkkát geavahit dahje beasat neahttasiidduide maŋŋel go rievdadusat leat almmuhuvvon, de dohkkehat daid rievdadusaid.

Min gávpi lea Shopify Inc:s. Sii fállet midjiide neahttagávppašanlávddi mas mii sáhttit vuovdit min buktagiid ja bálvalusaid dutnje.

OSSODAT 1 - NEAHTTAGÁVPI EAVTTUT
Go dohkkehat dáid bálvaluseavttuid, de čájehat ahte leat unnimusat deavdán iežat stáhtas dahje fylkkas gos orut, dahje ahte leat deavdán du stáhtas dahje fylkkas gos orut, ja ahte leat addán midjiide iežat mieđiheami ahte muhtun du vuolleahkásaš fuolaheaddjit besset geavahit dán siiddu.
Don it oaččo geavahit min buktagiid makkárge lobihis dahje lobihis ulbmiliidda, itge sáhte, Bálvalusa geavaheamis, rihkkut makkárge lágaid iežat hálddašanguovllus (maiddái muhto ii ráddjejuvvon vuoigatvuođalágaide).
Ii galgga sirdit makkárge orruid dahje virusaid dahje makkárge kodaid mat leat billisteaddji luonddus.
Jus rihkkut dahje rihkkut muhtun eavttuid, de du bálvalusat heaittihuvvojit dakkaviđe.

OSSODAT 2 - OPPALAŠ DIEĐÁHUSAT
Mii várret vuoigatvuođa hilgut bálvalusa geasage vaikko makkár siva dihte goas beare.
Don áddet ahte du sisdoallu (ii leat mielde kredihttakoartadieđut) sáhttá sirdojuvvot krypterejuvvon. Don čatnat (a) sáddemiid iešguđet neahttafierpmádagaid bokte ja (b) rievdadusaid mat heivejit oktii ja heivehit oktii neahttafierpmádagaid dahje rusttegiid teknihkalaš gáibádusaide. Kredihttakoartadieđut leat álo krypterejuvvon go sirdá neahttafierpmádagaid bokte.
Don dohkkehat ahte it galgga ovdanbuktit, duppalastit, kopieret, vuovdit, ođđasit vuovdit dahje ávkkástallat makkárge oasi Bálvalusas, Bálvalusa geavaheamis, dahje beassat Bálvalusas dahje makkárge oktavuođas neahttasiidduin man bokte bálvalus fállojuvvo almmá čielga čálalaš lobi haga.
Dán šiehtadusas geavahuvvon čuoggát leat mielde duššefal álkivuođa dihte eaige ráddje dahje muđui váikkut dáid eavttuide.

OSSODAT 3 - DIEĐUID RIEKTA, OLLEVUOHTA JA ÁIGGEVUOHTA
Mii eat leat ovddasvástideaddjit jus dieđut mat leat gávdnamis dán siiddus eai leat riekta, ollislaččat dahje áigeguovdilat. Materiála dán siiddus lea addojuvvon dušše oppalaš dieđuid várás. Dasa ii galgga luohttit dahje geavahit áidna vuođđun mearrádusaid dahkamii almmá gulahallama haga vuođđo, dárkilabbot, ollislaš dahje áigeguovdilis diehtogálduiguin. Jus luohtát dán siiddu materiálii, de lea iežat ovddasvástádus.
Dát siidu sáhttá sisttisdoallat dihto historjjálaš dieđuid. Historjjálaš dieđut eai leat vealtameahttumit áigeguovdilat ja leat duššefal du referánsan. Mii várret vuoigatvuođa rievdadit dán siiddu sisdoalu goas beare, muhto mis ii leat geatnegasvuohta ođasmahttit makkárge dieđuid min siiddus. Don dohkkehat ahte lea du ovddasvástádus čuovvut rievdadusaid min siidduin.

OSSODAT 4 - BÁLVALUSA JA HÁDDÁI RIEVDUSAT
Min buktagiid haddi sáhttá rievdat ovddalgihtii dieđiheami haga.
Mii várret vuoigatvuođa rievdadit dahje heaittihit Bálvalusa (dahje muhtun oasi dahje sisdoalu) almmá dieđiheami haga goas beare.
Mii eat leat ovddasvástideaddjit dutnje dahje goalmmát beallái makkárge rievdadusaid, háhkanrievdamiid, bisseheami dahje heaittiheami ovddas Bálvalusas.

OSSODAT 5 - BUKTAGAT DAHJE BÁLVALUSAT (jus lea dárbu)
Muhtun buktagat dahje bálvalusat sáhttet leat gávdnamis duššefal neahtas neahttasiiddu bokte. Dáin buktagiin dahje bálvalusain sáhttet leat ráddjejuvvon mearit ja daid sáhttá máhcahit dahje nuppástuhttit dušše min máhcahannjuolggadusaid mielde.
Mii leat dahkan buot maid sáhttit čájehit min buktagiid ivnniid ja govaid mat bohtet ovdan gávppis nu dárkilit go vejolaš. Mii eat sáhte sihkkarastit ahte du dihtorčájáhusa čájáhus makkárge ivnniin lea riekta.
Mii várret vuoigatvuođa muhto eat leat geatnegahtton ráddjet min buktagiid dahje bálvalusaid vuovdima muhtun olbmui, geográfalaš guovlluide dahje jurisdikšuvdnii. Mii sáhttit geavahit dán vuoigatvuođa juohke áššái. Mii várret vuoigatvuođa ráddjet buot buktagiid dahje bálvalusaid meari maid mii fállat. Buot buktagiid čilgehusat dahje buktagiid haddi sáhttet rievdat goas beare almmá ovddalgihtii dieđiheami haga, min iežamet árvvoštallama mielde. Mii várret vuoigatvuođa heaittihit makkárge buktaga goas beare. Vejolaš fálaldat makkárge buktagii dahje bálvalusaide mat dahkkojuvvojit dán siiddus lea dohkketmeahttun go lea gildojuvvon.
Mii eat sihkkarastte ahte makkárge buktagiid, bálvalusaid, dieđuid dahje eará materiálaid kvalitehta maid don leat oastán dahje ožžon, deavdá du vuordámušaid dahje ahte makkárge meattáhusat Bálvalusas čovdojuvvojit.

OSSODAT 6 - REKKEREJUVVON- JA KONTODIEĐUID RIEKTAVUOHTA
Mii várret vuoigatvuođa hilgut juohke diŋgojumi maid bidjat midjiide. Mii sáhttit iežamet árvvoštallama mielde ráddjet dahje heaittihit ostojuvvon meari juohke olbmui, juohke ruovttus dahje diŋgojumis. Dát ráddjehusat sáhttet sisttisdoallat diŋgojumiid mat leat dahkkon seamma kundarakontu bokte dahje dan vuolde, seamma kredihttakoartta, ja/dahje diŋgojumiid mat geavahit seamma rehketdoallo- ja/dahje sáddenčujuhusa. Jus mii rievdadit dahje heaittihit diŋgojumi, de mii sáhttit geahččalit dieđihit dutnje dan bokte ahte váldit oktavuođa e-poastta ja/dahje rehketdoalločujuhusain/telefovdnanummiriin mii lei addojuvvon go diŋgojupmi dahkkui. Mii várret vuoigatvuođa ráddjet dahje gieldit diŋgojumiid maid min iežamet árvvoštallama mielde čájehit ahte leat dahkan gávppašeaddjit, viidáset vuovdit dahje juohkinfitnodagat.

Don dohkkehat ahte galggat addit dálá, ollislaš ja dárkilis oastima ja kontodieđuid buot oastimiid birra mat dahkkojuvvojit min gávppis. Don dohkkehat ahte galggat jođánit ođasmahttit iežat kontu ja eará dieđuid, earret eará du e-poastačujuhusa ja kredihttakoartanummira, ja nohkanbeivviid nu ahte mii sáhttit čađahit du transakšuvnnaid ja váldit oktavuođa duinna jus lea dárbu.

Jus háliidat eanet dieđuid, de geahča min máhcahanpolitihka.

OSSODAT 7 - VÁLLJEJUVVON BEARRÁIGEAHČČAT
Mii sáhttit addit dutnje beassama goalmmát beali reaidduide maidda mii eat bearráigeahččan eat leat makkárge kontrolla dahje sisabahkken.
Don dohkkehat ja dohkkehat ahte mii fállat beassama dakkár reaidduide ”nu mo leat” ja “nu mo gávdnojit” almmá makkárge garantiijaid, ovddastusaid dahje eavttuid haga ja makkárge dohkkeheami haga. Mii eat leat makkárge ovddasvástádusas das go geavahat válljejuvvon goalmmát beali reaidduid.
Vejolaš geavaheapmi válljejuvvon fierpmádagain mat fállojuvvojit siiddu bokte lea áibbas du iežat riskka ja árvvoštallama vuolde. Don galggat sihkkarastit ahte dovddat ja dohkkehat eavttuid mainna reaidduid fállet guoskevaš goalmmát beali fálaldat(at).
Mii sáhttit maiddái boahtteáiggis fállat ođđa bálvalusaid ja/dahje doaimmaid neahttasiiddu bokte (maiddái ođđa reaidduid ja resurssaid almmuheami). Dákkár ođđa doaimmat ja/dahje bálvalusat galget maiddái leat dáid bálvaluseavttuid vuolde.

OSSODAT 8 - GOALMMÁT BEALI LINKKAT
Muhtun sisdoallu, buktagat ja bálvalusat mat gávdnojit min Bálvalusa bokte sáhttet sisttisdoallat goalmmát beali materiálaid.
Goalmmát beali liŋkkat dán siiddus sáhttet čujuhit du goalmmát beali neahttasiidduide mat eai leat čadnon midjiide. Mii eat leat ovddasvástideaddjit iskat dahje árvvoštallat sisdoalu dahje riektavuođa, ja mii eat garantere dan. Mii eat váldde ovddasvástádusa dahje ovddasvástádusa goalmmát beali materiálaid dahje neahttasiidduid dahje goalmmát beali eará materiálaid, buktagiid dahje bálvalusaid ovddas.
Mii eat leat ovddasvástideaddjit makkárge vahágiid dahje vahágiid ovddas mat gusket gálvvuid, bálvalusaid, resurssaid, sisdoalu dahje eará transakšuvnnaid oastimii dahje geavaheapmái mat leat dahkkon goalmmát beali neahttasiidduid oktavuođas. Geahča dárkilit goalmmát beali njuolggadusaid ja geavadagaid ja dárkkista ahte áddet daid ovdal go álggahat makkárge transakšuvnna. Váidalusat, gáibádusat, fuolla dahje gažaldagat mat gusket goalmmát beali buktagiidda galget čujuhuvvot goalmmát beallái.

OSSODAT 9 - GEAVVAHEADDJI KOMMENTÁRAT, RUOVTTOLUOSSA JA EARRÁ ČÁLLOSAT
Jus min gáibádusa mielde sáddet dihto konkrehta ovdanbuktimiid (ovdamearkka dihte gilvooassálastiid) dahje min gáibádusa haga sáddet kreatiiva jurdagiid, evttohusaid, evttohusaid, plánaid dahje eará materiálaid, ležžet dal neahtas, e-poastta bokte, poastapoastta bokte dahje eará láhkai (oktasaččat 'kommentárat), de dohkkehat ahte mii sáhttit, goas beare, ráddjema haga, redigeret, almmuhit, jorgalit ja juohkit muđui geavat makkárge gaskaoapmin makkárge kommentáraid maid sáddet midjiide. Mii eat leat ja eat galgga leat geatnegahtton (1) doallat makkárge cealkámušaid luohtehahttin; (2) máksit buhtadusa vejolaš cealkámušaid ovddas; dahje (3) vástidit makkárge cealkámušaide.
Mii sáhttit, muhto eat leat geatnegahtton, čuovvut, rievdadit dahje váldit eret sisdoalu maid mii iežamet árvvoštallama mielde mearridit leat lobihis, loavkašuhtti, uhkideaddji, givssideaddji, givssideaddji, pornográfalaš, illáveara dahje muđui váidalahtti dahje rihkku muhtun beali iešheanalašvuođa dahje dáid bálvaluseavttuid.
Don dohkkehat ahte du cealkámušat eai rihko makkárge goalmmát beali vuoigatvuođaid, earret eará vuoigatvuođaid, gávpemearkkaid, persovnnalašvuođa, persovnnalašvuođa dahje eará persovnnalaš dahje oamastanvuoigatvuođaid. Don dohkkehat maiddái ahte du kommentárat eai galgga sisdoallat givssideaddji dahje muđui lobihis, veahkaválddálaš dahje illastemiid dahje sisdoallat makkárge dihtorvirusa dahje eará eahpesihkkaris prográmma mii sáhttá makkárge láhkai váikkuhit Bálvalusa dahje makkárge gullevaš neahttasiiddu doaibmamii. Don it oaččo geavahit boastut e-poastačujuhusa, čájehit ahte leat eará go ieš, dahje muđui vealahit goalmmát beali das gos kommentárat dahje min leat. Don leat ieš ovddasvástádus buot cealkámušain maid čálát ja daid riektavuođas. Mii eat váldde ovddasvástádusa ja eat váldde ovddasvástádusa makkárge kommentáraid ovddas maid don dahje goalmmát bealli leat čállán.

OSSODAT 10 - PERSOVNNALAŠ DIEĐUT
Persovdnadieđuid sádden gávppi bokte stivrejuvvo min persovdnadiehtovuogádagain. Geahččat min persovdnadieđuid.

OSSODAT 11 - VEAHKKÁLAŠVUOĐAT, VÁILLAŠVUOĐAT JA HEAITTIT
Muhtumin sáhttet leat dieđut min siiddus dahje Bálvalusas main leat čállinmeattáhusat, eahpedárkilisvuođat dahje vajálduhttimat mat gusket buvttačilgehusaide, hálddašeapmái, ovddideapmái, fálaldagaide, buvtta sáddenmávssuide, fievrridanáiggiide ja gávdnamis. Mii várret vuoigatvuođa rievdadit buot meattáhusaid, eahpedárkilisvuođaid dahje vajálduhttimiid ja rievdadit dahje ođasmahttit dieđuid dahje heaittihit diŋgojumiid jus muhtun dieđut Bálvalusas dahje muhtun gullevaš neahttasiidduin leat eahpedárkilat goas beare ovddalgihtii dieđiheami haga (maiddái maŋŋel go leat sádden diŋgojumi).
Mii eat leat geatnegahtton ođasmahttit, rievdadit dahje čielggadit dieđuid Bálvalusas dahje makkárge gullevaš neahttasiidduin, earret eará, ráddjekeahttá, háhkandieđuid, earret go láhka gáibida. Ii oktage mearriduvvon ođasmahttin- dahje ođasmahttinbeaivi mii lea geavahuvvon Bálvalusas dahje muhtun gullevaš neahttasiidduin galgga váldot nu ahte buot dieđut Bálvalusas dahje muhtun gullevaš neahttasiidduin leat rievdaduvvon dahje ođasmahttojuvvon.

§ 12 - GIELDDU GEAVVAHEAPMI
Lassin eará gielddusaide mat leat čilgejuvvon bálvaluseavttuin, de it sáhte geavahit siiddu dahje dan sisdoalu: (a) makkárge lobihis ulbmiliidda; (b) ávžžuhit earáid čađahit dahje oassálastit makkárge lobihis daguide; (c) rihkkut makkárge riikkaidgaskasaš, lihttoláigohan-, fylkka- dahje stáhtalaš njuolggadusaid, njuolggadusaid, lágaid dahje báikkálaš njuolggadusaid; (d) rihkkut dahje rihkkut min vuoigatvuođaid dahje earáid vuoigatvuođaid; (e) givssideapmi, givssideapmi, givssideapmi, vahágahttin, hilgut, hilgut, hilgut, bágget dahje vealahit sohkabeali, seksuála orientašuvnna, oskku, etnisitehta, čearddalašvuođa, agi, našunála duogáža dahje doaibmahehttejumi vuođul; (f) sáddet boastut dahje vealaheaddji dieđuid; (g) lasihit dahje sirdit virusaid dahje eará lágan vahágahtti koda mii geavahuvvo dahje sáhttá geavahuvvot dakkár vuogi mielde mii váikkuha Bálvalusa dahje muhtun gullevaš neahttasiidduid, eará neahttasiidduid dahje interneahta doaibmamii dahje doaibmamii; (h) čohkket dahje čuovvut earáid persovdnadieđuid; (i) spammet, phish, fárma, pretext, spider, crawl, dahje scrape; (j) makkárge illastemiid dahje eahpemorálalaš ulbmiliidda; dahje (k) hehttet dahje birget Bálvalusa dahje muhtun dasa gullevaš neahttasiidduid, eará neahttasiidduid dahje interneahta sihkarvuođadoaimmaid. Mii várret vuoigatvuođa heaittihit du geavaheami Bálvalusas dahje muhtun dasa gullevaš neahttasiidduin go rihkkut muhtun gildojuvvon geavaheami.

OSSODAT 13 - GARANTIIJAID HEIVEHEAPMI; OVDDASVÁSTÁDUSA RÁDDJEJUVVON
Mii eat sihkkarastte, ovddas dahje garantere ahte du geavaheapmi min bálvalusas lea bissovaš, áigeguovdil, sihkkaris dahje vealaheapmi.
Mii eat sihkkarastte ahte bohtosat mat leat ožžon bálvalusa geavaheamis leat riekta dahje luohtehahttit.
Don dohkkehat ahte mii sáhttit áiggil áigái váldit eret bálvalusa eahpečielga áigái dahje heaittihit bálvalusa goas beare, almmá dieđiheami haga dutnje.
Don dohkkehat čielgasit ahte du geavaheapmi dahje veadjemeahttunvuohta geavahit bálvalusa lea du iežat ovddasvástádus. Bálvalus ja buot buktagat ja bálvalusat mat addojuvvojit dutnje bálvalusa bokte, leat (earret dan maid mii leat čielgasit dadjan) fállojuvvon 'nu mo leat' ja 'nu mo leat gávdnamis du geavaheapmái, almmá makkárge ovddasteami, garantiijaid dahje eavttuid haga, juogo čielgasit dahje čilgejuvvon, earret eará buot čilgejuvvon garantiijat dahje eavttut mat gusket gávppašeapmái, gávppašeami kvalitehta, heiveheapmái, bissovašvuhtii, bissovašvuhtii, vuoigatvuođarihkkumii.
Forest Kids Norway, min direktevrrat, virgeolbmot, bargit, ovttasbargoguoimmit, áššedovdit, entreprenevrrat, praksisbargit, buvttadeaddjit, bálvalusfálaldagat dahje liseansabivdit eai galgga leat ovddasvástideaddjit makkárge vahágiid, vahágiid, gáibádusaid dahje makkárge njuolgga, eahpenjuolgga, lihkohisvuođaid, ráŋggáštuslaš, erenoamáš dahje čuovvumuššan vahágiid ovddas, earret eará, almmá ráddjema haga, vahágiid, vahágiid, vahágiid, vahágiid, vahágiid ovddas dieđuid, sadjásašgoluid dahje sullasaš vahágiid, ležžet dal vuođđuduvvon šiehtadussii, vealaheapmái (maiddái fuolakeahttávuhtii), garra ovddasvástádussii dahje eará láhkai, mat bohtet das go geavahat muhtun bálvalusa dahje muhtun buktagiid mat leat ostojuvvon bálvalusa bokte, dahje eará gáibádusaide mat gusket muhtun láhkai du geavaheapmái bálvalusas dahje makkárge buktagis, earret eará, muhto ii ráddjejuvvon dasa, makkárge vealaheapmi dahje vajálduhttin sisdoalus, vahágiin dahje makkárge vahágiin bálvalusa dahje makkárge sisdoalu (dahje buktaga) geavaheami boađusin mii lea almmuhuvvon, sáddejuvvon dahje muđui dahkkon olámuttos bálvalusa bokte, vaikko lea dieđihuvvon dan vejolašvuođa birra. Go muhtun stáhtat dahje jurisdikšuvnnat eai dohkket ovddasvástádusa eretcealkima dahje ráddjema čuovvumuš- dahje lihkohisvuođavahágiid ovddas, de dákkár stáhtain dahje jurisdikšuvnnain min ovddasvástádus ráddjejuvvo dan alimus rádjái maid láhka dohkkeha.

§ 14 - BUHTADUS
Don dohkkehat ahte Forest Kids Norway ja min váldofitnodagat, doarjjafitnodagat, ovttasbargoguoimmit, ovttasbargoguoimmit, virgeolbmot, direktevrrat, áššedovdit, entreprenevrrat, liseansaeaiggádat, bálvalusfálaldagat, vuolleentreprenevrrat, buvttadeaddjit, liseansaeaiggádat ja bargit, buhttet, bealuštit ja doallat vahátmeahttumin makkárge gáibádusain dahje gáibádusain, earret eará dohkálaš advokáhttamávssuin, maid goalmmát bealli rihkku dahje rihkku dáid geavahanvugiid dahje dokumeanttaid maid dat leat mielde čujuheamen dahje du rihkkun makkárge lága dahje goalmmát beali vuoigatvuođaid.

OSSODAT 15 - ERREJUVVON
Jus muhtun mearrádus dáin bálvaluseavttuin mearriduvvo leat láhkarihkkun, dohkketmeahttun dahje ollašuhttimeahttun, de galgá dakkár mearrádus goittotge ollašuhttit dan muddui go gustovaš láhka dohkkeha. Dat oassi mii ii sáhte ollašuhttojuvvot, galgá lohkkojuvvot eret dáin bálvaluseavttuin; dakkár mearrádus ii galgga váikkuhit eará mearrádusaid dohkálašvuhtii ja ollašuhttimii.

§ 16 - HEAITTIT
Bealiid geatnegasvuođat ja geatnegasvuođat mat leat šaddan ovdal heaittihanbeaivvi, bissot buot ulbmiliid várás dán šiehtadusa heaittiheami maŋŋá.
Dát geavahannjuolggadusat leat fámus ovdal go ja dassážii go don dahje mii heaittihit daid. Don sáhtát heaittihit dáid bálvaluseavttuid goas beare go dieđihat midjiide ahte it šat hálit geavahit min bálvalusaid dahje go heaittát geavaheamis min siiddu.
Jus min iežamet árvvoštallama mielde it čuovo, dahje mii jáhkkit ahte it leat čuovvolan makkárge eavttuid dahje mearrádusaid dáin bálvaluseavttuin, de mii maiddái sáhttit heaittihit dán šiehtadusa goas beare almmá dieđiheami haga, ja don leat ovddasvástádussan buot supmiid ovddas mat leat máksojuvvon gitta heaittihanbeaivvi rádjái; ja/dahje dan vuođul sáhttá gieldit du beassamis min bálvalusaide (dahje muhtun osiide dain).

§ 17 - OLLES ŠIEHTADUS
Jus it geavat dahje ollašuhtte makkárge vuoigatvuođa dahje mearrádusa dáin bálvaluseavttuin, de ii mearkkaš ahte don hilgut dakkár vuoigatvuođa dahje mearrádusa.
Dát bálvaluseavttut ja buot njuolggadusat dahje doaibmanjuolggadusat maid mii leat bidjan dán siidui dahje Bálvalusa ektui, leat olles šiehtadus ja áddejupmi gaskal du ja min ja stivrejit du geavaheami Bálvalusas, ja sadjái bohte ovddeš dahje seamma áigge šiehtadusat, gulahallan ja evttohusat, ležžet dal njálmmálaččat dahje čálalaččat, gaskal du ja min (oktan, muhto ii ráddjejuvvon makkárge ovddit eavttuide Bálvalus).
Eahpečielggasvuođat dáid geavahanvugiid dulkomis eai galgga dulkojuvvot hábmejeaddji beali vuostá.

§ 18 - ČÁLLÁN LÁHKA
Dát bálvaluseavttut ja sierra šiehtadusat maiguin mii fállat dutnje bálvalusaid, galget stivrejuvvot ja dulkojuvvot Norgga lágaid mielde.

§ 19 - RIEVDADUSAT BÁLVALEAVVUIDE
Dán siiddus sáhtát goas beare geahččat bálvaluseavttuid ođđaseamos veršuvnna.
Mii várret vuoigatvuođa, iežamet árvvoštallama mielde, ođasmahttit, rievdadit dahje ovttastahttit muhtun oasi dáin bálvaluseavttuin go bidjat ođasmahttimiid ja rievdadusaid min neahttasiidduide. Lea du ovddasvástádus dárkkistit min neahttasiidduid áigeguovdilis rievdadusaid ektui. Jus joatkkát geavahit dahje beassat min neahttasiidduide dahje Bálvalussii maŋŋel go leat almmuhan rievdadusaid dáid bálvaluseavttuide, de dohkkehat daid rievdadusaid.

OSSODAT 20 - OKTAVUOĐADIEĐUT
Jearaldagat bálvaluseavttuid birra galget sáddejuvvot midjiide čujuhussii info@forestkidsnorway.com.